Keeled

english
   tootedisainer
   moedisainer
   graafiline disainer
   tekstiilidisainer
   reklaamikunstnik
   klaasidisainer
   nahadisainer
   ehtedisainer
   muu tegevusala
   sisekujundaja
   ettevõte
   tootedisainer
   moedisainer
   graafiline disainer
   tekstiilidisainer
   reklaamikunstnik
   klaasidisainer
   nahadisainer
   ehtedisainer
   muu tegevusala
   sisekujundaja
   ettevõte




2001.a. loodi Majandusministeeriumi juurde töögrupp "Seisukohtade võtmiseks ja ettepanekute tegemiseks tööstusdisaini riiklike toetusmeetmete rakendamisesks Eestis". Sinna kuulusid disainerite esindajad, Kunstiakadeemia esindaja, tööstuse ja ettevõtluse esindajad, ametnikud
Majandus- ja Kommunikatsiooni ja Kultuuriministeeriumist, eksporrtagentuurist ja kaubandustööstuskojast. Töögrupi ülesanne oli analüüsiprojekti ettevalmistamine ja läbiviimine ning selle tulemuste põhjal ettepanekute tegemine. Konkursi tulemusel valiti analüüsi läbiviimiseks ekspertgrupp Taanist Per Mollerupi juhtimisel, mille koosseisus kuulusid ka Soome ja Norra asjatundjaid. Uuringut rahastas Taani riik. Uuring keskendus kolmele põhilisele teemavaldkonnale:
- disainiteenuste pakkumise ja disainialase hariduse hetkeolukord Eestis;
- disainiteenuste nõudlus - Eesti ettevõtete disainikasutus; põhjused, miks ettevõtted professionaalset disaini rakendavad või miks nad seda ei tee;
- teiste riikide disainipoliitikad ja toetusmeetmeid, eesmärgiga tuua välja äraproovitud, Eesti oludesse sobivaid meetmed.

Uuringu käigus intervjueeriti ja küsitleti kirjalikult Eesti ettevõtteid, disainereid ning disainialase hariduse asjatundjaid. Teiste riikide disainipoliitikate peatükis analüüsiti Soome, Rootsi, Taani, Norra, Iirimaa ja Lõuna-Korea kogemusi. Uuring lõppes konkreetsete soovitustega Eesti disainipoliitika kujundamiseks ja vastavate tugimeetmete rakendamiseks.
7.05.2002 toimus uuringu lõpptulemuste avalikustamine TTÜ saalis ja avalik arutlus teemal "Disain-kasutamata ressurss Eesti majanduses?". Sõna said lisaks väliseinejatele, ka disainerid, riigi esindajad, ettevõtjad, Kunstiakadeemia ja Tehnikaülikooli rektorid. Ühine sõnum oli: Eesti heaolu aitab edasi viia ning majandust väliskaubandusdefitsiidist välja tuua tootmine, mille veduriks on innovatiivne konkurentsivõimeline lisaväärtust loov disain. Sarnaselt teistele arenenud maadele peab disaini rakendamine tööstuses ja tööstusdisaini arengu toetamine toimuma riikliku disainipoliitika alusel. 




Ettepanekud, mis esitati valitsusele kooskõlastamiseks valis ekspertgrupp arutluste tulemusena prioriteetide järgi Taani ekspertgrupi ideede hulgast.
 

Disainiuuringu raport.

Disainitöögrupi disainipoliitika ettepanekud valitsusele


23.10.2003 valitsuskabineti istungil kinnitati otsus moodustada töögrupp Eesti disainiinfo keskuse loomiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodud asjatundjate töögrupp Taani disainiekspert Per Mollerupiga alustas veebruaris tööd keskusele seatud funktsioonide ettevalmistamiseks.

Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a valitsuskabineti nõupidamise päevakorra punkt nr. 4 protokollilise otsuse alusel otsustati:
Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt teadmiseks võetud Rakendusdisaini töögrupi lõpparuandele "Eesti - disainimaa? Ettepanekud rakendusliku disaini edendamiseks Eestis" moodustada töögrupp Disainiinfo Keskuse loomise ja/või keskusele seatud ülesannete täitmise ettevalmistamiseks.

Töögrupi tegevus lõpeb töötulemuste esitamisega Majandus- ja kommunikatsiooniministrile hiljemalt 31.05.2004.


Alates 2.veebruarist on loodava Eesti Disaininfo Keskuse projektijuht Ilona Gurjanova. Projektijuhi ülesandeks on koostada koostöös sotsiaalsete partneritega Eesti Disainiinfo Keskuse äriplaan ja tegevuskava. Keskuse ettevalmistamisel osaleb Taani riigi toel disainiekspert Per Mollerup, kelle juhtimisel viidi läbi uurimistöö Eesti disaini kohta.